Määrdeainetest

MÄÄRDEAINETE ANALÜÜSIANDMED

Tavapäraste analüüsiandmete abil saab näidata ainult väheseid määrdeainete omadusi. Sageli on mõneks kindlaks otstarbeks mõeldud määrdeainete jaoks välja töötatud spetsiaalsed testid, et tagada teatud omaduse miinimumtase. Nende tulemused ning saadud kogemus on sageli palju tähtsamad kui tavapärased füüsikalised andmed, millest levinumatest on järgnevalt esitatud lühike ülevaade.

TIHEDUS JA ERIKAAL

Aine tihedus on tema massi ja ruumala suhe (kg/dm³, g/cm³ või Sl-süsteemis kg/m³). Aine erikaal on tema massi ja sama suure veekoguse massi suhe (lihtsalt arv).
VISKOOSSUS

Shell_viskoossus_2
RUUMALA

Temperatuuri muutumisel muutub ka õlitoote ruumala. Seega suureneb temperatuuri tõusu korral ka teatud õlikoguse jaoks vajalik ruum. Väga üldistatuna: kui temperatuur 100 kraadi võrra, muutub ruumala 10 %.

LEEK- JA SÜTTIMISPUNKT

Õli leekpunkt on madalaim temperatuur, mille juures õli kuumutamisel teatud katseseadmes on gaaside tekkimine nii intensiivne, et gaasid väikese leegi lähendamisel süttivad. Põlemine toimub siiski ainult leegi tekkimisena. Kuumutamine toimub kas avatud või suletud tiiglis. Avatud tiigli abil määratud leekpunkt on kõrgem kui kinnise tiigliga määratud leekpunkt.

Niisiis näitab leekpunkt temperatuuri, mille juures algab õli haihtumine. Selle põhjal ei saa siiski otsustada, kas mõne õli haihtuvus või kulu kõrgel temperatuuril on suurem kui mõnel teisel õlil.

Leekpunkti ei saa pidada ka maksimaalseks temperatuuriks, mille juures õli võib kasutada. Näiteks sisepõlemismootorites, aurumasinates jm seadmetes on töötemperatuur sageli leekpunktist palju kõrgem.

Süttimispunkt määratakse leekpunktiseadmega, millel on avatud tiigel. Süttimispunkt on leekpunktist umbes 30…50 °C kõrgem. Põlemine jätkub siis pärast süüteleegi eemaldamist
vähemalt 5 sekundi jooksul.

Määrdeainete leekpunkt on tavaliselt palju kõrgem kui 100 °C ja seetõttu tuletõrjeorganite ladustamiseeskirjad neid ei puuduta. Põlevvedelike hulka kuuluvad ainult mõned väga vedelad õlid ja mõned eelsegatud kahetaktiliste mootorite õlid.

PÕLEVVEDELIKE KLASSIFIKATSIOON

(kemikaaliseadus)

Väga kergesti süttiv:
põlev vedelik või gaas, mille keemispunkt on max 35 °C ja
leekpunkt max 0 °C.

Kergesti süttiv:
põlev vedelik, mille leekpunkt on alla 21 °C.

Süttiv:
põlev vedelik, mille leekpunkt on 21 °C või kõrgem, kuid
mitte üle 55 °C.

Muu põlev vedelik:
põlev vedelik, mille leekpunkt on kõrgem kui 55 °C, kuid
mitte üle 100 °C.
HANGUMISPUNKT

(ingl. pour point = voolavuspunkt)

Õli hangumispunkt on madalaim temperatuur, mille juures õli teatud katseklaasis määratud kiirusega jahutamisel veel liigub, kui klaasi 5 sekundiks kallutada. Mineraalõlidel saavutatakse hangumispunkt siis, kui mõni protsent õlist on kristalliseerunud kristallstruktuuriks, mis sarnaselt
määrde tihkestile õli tarretab.

Suurema jõu (näiteks õlipumba mõju) rakendamisel hangunud õlile kristallstruktuur laguneb ja õli on veel pumbatav. See ei kehti teatud sünteetiliste baasõlide (näiteks polüalfaolefi in) puhul, mis saavutavad oma hangumispunkti alles siis, kui viskoossus suureneb sedavõrd, et pind suure
viskoossuse tõttu liikuda ei saa.

Niisuguse õli korral saavutatakse õli jahutamisel voolavuspunkt (hangumispunkt) alles siis, kui pumbatavus on juba ammu ületatud. Seepärast ei saa hangumispunkti abil võrrelda mineraalõlide ja mõnede sünteetiliste õlide pakasekindlust. Selleks on vaja teisi meetodeid. SAE-klassifi katsioon
kasutab selleks kaht mõõtmisviisi: pumbatavus (BPT) ja käivitatavus (CCS).

TILKTÄPP

Tilktäpp näitab temperatuuri, mille juures uuritava määrde soojendamisel teatud seadmes eraldub esimene õlitilk.

Ainult määrde tilktäpi põhjal ei saa siiski otsustada, kuidas määre laagris käitub – isegi siis mitte, kui tegemist on kõrgel temperatuuril töötava laagriga.

Seega ei näita tilktäpp mingil juhul kõrgeimat temperatuuri, millel määret võib kasutada. Selle alusel võib teha järeldusi koostise ehk kasutatud tihkestitüübi kohta, kuid ei saa öelda, kas määre on kõva või pehme, milline on õli ja seebi vahekord, kasutatud õli jne.

KONSISTENTS

Määrete konsistents näitab määrde kõvadust ja seda mõõdetakse määratud temperatuuril süüvimismõõturiga. Metallkoonuse teravikul lastakse 5 sekundi jooksul silutud määrdepinda vajuda. Koonuse süüvimist määrdesse mõõdetakse kümnendikmillimeetrites ja esitatakse süüvimisnäiduna.

Paljude määrete kõvadus muutub nende „vahustamisel”. Seepärast määratakse määrde konsistents kas sellisena, nagu ta on pärast valmistamist, või „vahustatakse” määret eelnevalt spetsiaalses seadmes määratud oludes.

Süüvimisnäidu järele märgitakse, kas tegemist on nn vahustatud või vahustamata konsistentsiga.

Shelli tööstusmäärete nimetusele järgnev number näitab määrde konsistentsi NLGI (National Lubricating Grease Institute) klassifi katsiooni järgi. Numbritele vastavad süüvimispiirid on järgmised:

MÄÄRETE KONSISTENTSI MÄÄRAMINE

Shell_määrete_konsistents

pH-TASE, ALUSELISUS/HAPPELISUS

Shell_ph_2

Määrdeõlis võib vananemise, manuste või kasutamisest tingitud mõju tõttu olla happelisi ja/või aluselisi koostisosasid. Nende määramine toimub potentsiomeetrilise tiitrimise abil. Selle väljendamiseks kasutatakse:

• TAN = total acid number (identne pH-tasemega)
= aluse kogus (mg KOH), mis on
vajalik 1 grammis õlis sisalduvate happeliste koostisosade neutraliseerimiseks.

• SAN = strong acid number = aluse kogus, mis on vajalik 1 grammis õlis sisalduvate kangete hapete neutraliseerimiseks (mg KOH).

• TBN = total base number = happe kogus, mis on vajalik 1 grammis õlis sisalduvate aluseliste komponentide neutraliseerimiseks (mg KOH).

• SBN = strong base number = happe kogus, mis on vajalik 1 grammis õlis sisalduvate kangete aluste neutraliseerimiseks (mg KOH).

TÖÖSTUSÕLIDE VISKOOSSUS STANDARDI ISO 3448 JÄRGI

Shell_tööstusõlide_ISO

ISO (International Organisation for Standardisation) on välja töötanud tööstusõlide klassifi katsiooni viskoossuse alusel. Süsteem koosneb 18 viskoossusklassist (mm²/s 40 °C). Viskoossusklassi märgitakse ISO VG numbriga, mis väljendab kõnealuse viskoossusklassi keskmist.

SHELLI TOOTED

Meie määrdeõlide nimetuse järel olevad numbrid näitavad toote viskoossust ISO-klassifi katsiooni järgi. Erandiks on:

• mootori- ning käigukasti- ja transmissiooniõlid, mille viskoossust väljendatakse SAE-klassifi katsiooni abil,

• õlid, mida nende kasutuseesmärgi või mõne muu põhjuse tõttu ei ole ostarbekas määratleda ISO-klassifi katsiooni abil, näiteks lõikeõlid.

MÄÄRIMINE JA PUHTUS

Määrimise puhtuse mõju seadmete ja masinate kasutuseale on teada juba ammu. Kõige tavalisem abinõu nõutava puhtuse tagamiseks on määrdeaine regulaarne vahetamine.

Hüdraulika- ja ringlusmäärimissüsteemides saab õlist raskema mustuse eraldada raskusjõudu kasutades. Muudeks võimalusteks on filtreerimine, tihendamine ning üldine puhtus ja kord.

Et tehnika valmistustäpsus on paranenud ning tootmis- ja töömasinatele esitatavad kasutusnõuded suurenenud, on kasvanud puhtuse tähtsus üldiselt ja eelkõige määrimisel.

Saaste võib jagada kahte rühma:
tahke ja vedel.

Tahke saaste, näiteks
• tolm (ümbritsevast keskkonnast),
• metallid (seadme valmistamisest, seadistamisest, kulumisest jne),
• toorained (tootmisprotsessist),
• tahm (ülekuumenenud või mittetäielikult põlenud kütusest või määrdeainest),
• üldine mustus (näiteks puhtuse eiramisest määrdeaine käitlemisel).

Vedel saaste, näiteks
• vesi (protsessist, pesust või kondenseerumisest),
• kemikaalid (protsessist, pesust või kondenseerumisest),
• kemikaalid (tavaliselt eri allikatest).

Õlide viskoossuse võrdlemisel tuleb alati veenduda, et viskoossusandmed on esitatud samal temperatuuril.
cSt = sentistooks (mm²/s)
SSU = Saybolt sekund
Rl = Redwood sekund
°E = Engleri kraad

VISKOOSSUSKLASSIFIKATSIOONIDE VÕRDLUS

Shell_viskoossus_3

VISKOOSSUSANDMETE VÕRDLUS

Shell_viskoossus_4

MÄÄRDEAINETE LADUSTAMINE

Välistingimustes säilitatavaid 209-liitriseid õlivaate on soovitatav hoida külili, kork õlipinnast madalamal. Siis ei pääse vaatidesse niiskust ja vaatide märgistus peab ilmastikumõjudele kõige paremini vastu. Tavaliselt taluvad määrdeained õues säilitamist ka talvel.
Ainus probleem on mõnede õlide hangumine ja raske pumbatavus külma ilma korral. Roostetõrjevahendeid, emulgeeruvaid ja tihkestatud õlisid ega määrdeid ei tohi siiski pakase käes hoida. Enamiku määrdeainete leekpunkt on kõrgem kui 100 °C, seega ei klassifi tseerita neid põlevvedelikeks. Mõned määrdeained sisaldavad lahusteid ning sellised tooted võivad olla klassifitseeritud põlevainetena. Tuleklassimärgiga varustatud toodete säilitamisel tuleb järgida põlevvedelikke puudutavaid kemikaaliseaduse sätteid. Ladustuspaiga kavandamisel ja lao haldamisel tuleb tähelepanu pöörata keskkonnakaitsele. Võimalike õlilekete korral ei tohi õli
ladustusalalt pinnasesse ega vette sattuda. Õli käitlemisel tuleb jälgida, et isegi väikesed tootekogused (mõõtmiskannudes, pumpades, lehtrites jms) ei saaks omavahel seguneda, sest mõnede toodete manused võivad teistesse õlidesse sattumisel kahjulikult mõjuda.

MASINATE PUHASTAMINE

Toorainete, töödeldavate detailide, masinate ja nende osade puhastamiseks sobib hästi mõni süsivesiniklahusti. Puhastamiseks võib kasutada pesemist vannis, pihustit või pintslit. Kui rasvaeemalduseks või puhastamiseks võib kasutada vett, soovitame emulgeeruvaid lahusteid,mis eemaldavad isegi väga paakunud rasva, õli, vaha vm probleemse mustuse. Värvitud pindadel ei tohi neid tooteid kasutada. Kõigi nende toodete käitlemisel soovitame kasutada kindaid ning hoolitseda ruumi korraliku ventilatsiooni ja tuleohutuse eest. Need tooted on tuleohtlikud ja kuuluvad põlevvedelike hulka.
Kui puhastusaine kasutamist takistab selle tuleohtlikkus, võib kasutada vees lahustuvat kõrge leekpunktiga puhastusainet või aluselist rasvaeemaldit, mis eriti hästi sobib puhastamiseks survepesuriga.
KUIDAS MÄÄRDEAINEID KÄIDELDA?

KORD JA PUHTUS

Puhtus ja kord määrdeainete käitlemisel on eduka määrimise alus.

Puhas määrdeaine puhtasse masinasse.

KESKKOND

SEADUSED JA MÄÄRUSED

Kasutatud õli on keskkonnaohtlik. Igaüks peab hoolitsema oma ohtlike jäätmete eest.

Ohtlikke jäätmeid ei tohi suunata keskkonda = kanalisatsiooni, maasse, õhku või vette.

Jäätmekäitlust puudutavates küsimustes annavad nõu omavalitsusorganid.

Meie tootevaliku ja üksikute analüüsiandmete osas võib toimuda muutusi.

KOGUMINE JA HÄVITAMINE

Omavalitsusorganid määravad ohtlike jäätmete kogumispaigad.

Ohtlike jäätmete tootja on omavalitsuse ees raamatupidamiskohuslane.