Uudised

Kui 1970-te aastate alguses tabas maailma esimene naftakriis, asusid Shelli teadlased otsima alternatiivseid tooraineallikaid kütuste ja määrdeainete tootmiseks. Juba tol ajal oli teada, et gaasi on maapõues rohkem kui naftat. Prognooside kohaselt jätkub praeguste tarbimissuundumuste kohaselt maagaasi veel vähemalt 250 aastaks. Teadaolevad naftavarud peaksid prognooside kohaselt ammenduma umbes 50 aasta pärast. Sestap oli teoreetiline valik lihtne. Kuidas aga praktikas gaasist erinevaid vedelikke toota, see oli teadlastele paras pähkel.

Esimeseks verstapostiks oli 1973.aasta, kui Shelli Amsterdami Tehnoloogiakeskuses suudeti toota esimesed grammid baasõli, mille tooraineks oli maagaas. Läks veel neli aastakümmet enne, kui 2012.aasta keskel asus Kataris täisvõimsusel tööle Shelli ja Katari riigi koostöös ehitatud keemiakompleks, mis toodab erinevaid kütuseid ja baasõlisid gaasist. Kogu tootmisprotsess on kaetud 3500 patendiga.

Pureplus Rasketehnikale

Iga määrdeaine olulisimaks komponendiks on baasõli, mis mootoriõlide puhul võib moodustada 75-90% kogu koostisest. Gaasist vedelik tehnoloogia (Gas To Liquid Technology, e. GTL), ehk Shell PurePlus tehnoloogia, võimaldab toota baasõlisid, mis on oluliselt paremate füüsikaliste näitajatega, kui naftast toodetud baasõlid. GTL-baasõlid on unikaalsed, kuna erinevalt naftast toodetud baasõlidega ei sisalda nad üldse väävlit, lämmastikku, aromaatseid süsivesinikke, alkeene ega ka metalle. Seetõttu vajavad GTL tehnoloogial toodetud õlid naftast toodetud õlidega võrreldes analoogiliste näitajate saavutamiseks vähem manuseid. Nende oksüdatsioonikindlus on parem, lenduvus väiksem ja nad suudavad säilitada oma omadused väga laias temperatuurivahemikus pikema kasutusaja vältel. Kuna kõigist tööstuses, merenduses, lennunduses ja autonduses kasutusel olevatest määrdeainetest on mootoriõlid kõige keerukama koostisega, siis asus Shell oma unikaalset GTL tehnoloogiat esimesena rakendama just mootoriõlide tootmisel. Paarist grammist päevas 40 aastat tagasi on tänaseks saanud 140 000(!) barrelit GTL toodangut päevas.

Kõigepealt viidi sõiduautode Shell Helix mootoriõlide tootmine üle valdavalt GTL tehnoloogiale ning alates 2016.aasta kevadest on ka uuemate rasketehnika rakenduste vajadusi silmas pidades asutud tootma Shell Rimula mootoriõlide perekonna tipptooteid GTL tehnoloogia baasil.

Uue põlvkonna, heitgaaside järeltöötlussüsteemidega mootorite karmidele nõuetele vastav, madala tuhasusega rasketehnika diiselmootoriõlide lipulaev on Shell Rimula Ultra 5W-30. Ta omab paljude tuntud veoautotootjate kinnitusi nagu MAN, Mercedes Benz, IVECO, Renault, Volvo ja Mack. Samuti on mitmed suured seadmete tootjad, näiteks Cummins ja MTU, kinnitanud oma tehase katsete põhjal uuel, GTL tehnoloogial toodetud Shelli rasketehnika mootoriõlid sobivaks nende toodetele.

Shelli uue põlvkonna, GTL tehnoloogial toodetud Rimula perekonna mootoriõlid tunneb ära müügipakendile märgitud Dynamic Protection Plus logo järgi. Eesti keeles võib selle hüüdlause lahti mõtestada, kui Dünaamiline Lisakaitse, mis kaitseb mootorit kolmel erineval viisil:

•  Uudne tehnoloogia kaitseb mootorit kulumise vastu äärmuslikes töö- ja ilmastikutingimustes,   tagades mootori käivitumisvõime nii arktiliselt madalatel kui ka kõrbeliselt kõrgetel temperatuuridel.
•  Võitleb hapete ja sadestiste tekke vastu nii, et mootor on kaitstud igasugustes töötingimustes. Õli säilitab oma omadused pikema aja vältel. Mootor kulub vähem.
•  Aitab mootoril kauem toime tulla erinevates teeoludes, mis võimaldab pikemaid õlivahetusvälpu ja seega pikemat mootori eluiga ning ühtlasi väiksemaid kulutusi hooldusele ja remondile.